Põhimõtted

Põhimõtted selgemate, tugevamate ja väärtuslikumate ettevõtete ehitamiseks.

Kõik põhimõtted

Suurim konkurentsieelis ei ole AI. See on organisatsiooni selgus.

Praegu räägitakse AI-st nii, nagu jaguneksid ettevõtted peagi kaheks.

Need, kes kasutavad tehisintellekti ja võidavad.

Ning need, kes ei kasuta ja kaovad.

Selles on osa tõtt. AI muudab ettevõtete tööviisi, kulustruktuuri ja kiirust väga tugevalt.

Aga AI ise ei ole enam püsiv konkurentsieelis.

Sinu konkurent saab kasutada samu mudeleid, osta samu tööriistu ja automatiseerida samu tegevusi. Funktsioon, mis täna tundub erakordne, võib mõne kuu pärast olla iga tarkvara tavapärane osa.

AI on muutumas infrastruktuuriks.

Nagu internet, e-post või pilveteenus.

Konkurentsieelis ei tule sellest, et ettevõttel on AI.

See tuleb sellest, kas ettevõte teab, mida AI-ga teha.

AI ei anna ettevõttele suunda

AI võib koostada tekste, analüüsida andmeid, kirjutada koodi, teenindada kliente, luua pakkumisi ja automatiseerida protsesse.

Ta võib teha peaaegu iga olemasoleva tegevuse kiiremaks.

Aga AI ei otsusta ettevõtte eest:

  • kes on õige klient;
  • millist probleemi tasub lahendada;
  • milline toode tuleb lõpetada;
  • milline töö ei loo väärtust;
  • kellele kuulub vastutus;
  • milline risk on vastuvõetav;
  • mida ei tohiks automatiseerida;
  • millises suunas ettevõte peab liikuma.

Kui need küsimused on vastamata, ei muuda AI ettevõtet paremaks.

Ta muudab ettevõtte kiiremaks.

Need kaks ei ole sama asi.

Vales suunas kiiresti liikumine ei ole konkurentsieelis.

See on viis jõuda kiiremini kallima probleemini.

Ebaselge ettevõte toodab AI abil rohkem segadust

Kui ettevõte ei tea täpselt, kellele ta müüb, saab AI abil toota rohkem turundussisu kõikidele võimalikele sihtrühmadele.

Kui väärtuspakkumine on ebaselge, saab AI saata suuremas mahus ebaolulisi müügikirju.

Kui tootearenduse prioriteedid puuduvad, saab AI abil kiiremini ehitada funktsioone, mida klient ei vaja.

Kui juhtkond ei tea, millist infot otsustamiseks vajab, saab AI koostada rohkem raporteid, mida keegi ei kasuta.

Kui protsess on vigane, saab selle automatiseerida nii, et sama viga kordub nüüd kiiremini ja suuremas mahus.

Tehisintellekt vähendab tegevuste tootmise hinda.

See ei muuda tegevusi automaatselt vajalikuks.

Ebaselges ettevõttes võib AI seetõttu töömahtu isegi suurendada.

Tekib rohkem väljundit, mida tuleb kontrollida, parandada, kooskõlastada ja eri süsteemide vahel ühendada.

Ettevõte ei saa rohkem väärtust.

Ta saab rohkem tegevusi.

Selgus algab sellest, millist väärtust ettevõte loob

Organisatsiooni selgus ei tähenda, et kõik protsessid on detailselt kirjeldatud või iga inimese tegevus ette määratud.

Selgus algab palju lihtsamast küsimusest:

Millist väärtust ettevõte kellele loob?

Sellele peab järgnema veel mõni konkreetne vastus:

  • Millise kliendi probleem on piisavalt oluline?
  • Millise tulemuse eest on klient valmis maksma?
  • Miks valib ta meid alternatiivi asemel?
  • Millised tegevused selle tulemuse päriselt loovad?
  • Milline osa tööst ei loo kliendile ega ettevõttele väärtust?
  • Kes vastutab tulemuse eest algusest lõpuni?

Kui ettevõtte juhid annavad neile küsimustele erinevad vastused, ei ole ettevõttel veel ühist äriloogikat.

Sellises olukorras hakkab iga osakond AI abil enda arusaama võimendama.

Turundus loob ühe ettevõtte.

Müük lubab teist.

Tootearendus ehitab kolmandat.

Operatsioonid püüavad kõiki versioone korraga teenindada.

Selgus ei ole dokument. See on otsustamisvõime

Ettevõte võib koostada suurepärase strateegiadokumendi ja olla ikka ebaselge.

Päris selgus on nähtav igapäevastes otsustes.

Kas töötaja teab, millisele kliendile öelda ei?

Kas müük teab, millist erandit ei tohi lubada?

Kas tootearendus oskab valida kahe hea idee vahel?

Kas projektijuht saab otsustada ilma tegevjuhi kinnitust ootamata?

Kas inimesed teavad, millal kasutada AI-d ja millal peab otsuse tegema inimene?

Selge organisatsioon ei vaja iga olukorra jaoks uut juhtkonna koosolekut.

Inimestel on olemas kontekst, piirid ja otsustusõigus.

Nad ei pea ära arvama, mida juht oleks teinud.

Nad saavad teha ettevõtte loogikaga kooskõlas oleva otsuse ka siis, kui juht pole ruumis.

See on palju tugevam konkurentsieelis kui ükskõik milline AI-litsents.

Õige vastutus muudab AI võimenduseks

AI ei saa vastutada.

Ta võib teha soovituse, koostada väljundi või käivitada tegevuse, kuid äriline tulemus peab kuuluma inimesele.

Kui automaatne müügikiri saadetakse valele kliendile, ei vastuta mudel ettevõtte maine eest.

Kui AI soovitab vale hinnastamise, ei kanna tema tehingu kahjumit.

Kui automaatne klienditugi annab sobimatu vastuse, ei vastuta süsteem kliendisuhte eest.

Igal AI kasutuskohal peab olema selge omanik, kes vastutab:

  • sisendi kvaliteedi;
  • tööloogika;
  • lubatud otsustuspiiride;
  • tulemuse kontrollimise;
  • erandite lahendamise;
  • automatiseerimise peatamise eest.

Kui vastutus oli enne ebaselge, muudab AI selle veel hägusamaks.

Kõik saavad öelda, et süsteem tegi.

Keegi ei vastuta selle eest, miks süsteemil üldse lubati seda teha.

AI vajab selgeid protsesse

Automatiseerida saab usaldusväärselt eelkõige tööd, mis on piisavalt korduv, mõistetav ja mõõdetav.

Kui ühe protsessi kohta on viiel inimesel viis erinevat arusaama, pole ettevõttel veel automatiseeritavat protsessi.

Tal on hulk isiklikke tööviise.

Enne AI lisamist tuleb aru saada:

  • kust töö algab;
  • milline info on vajalik;
  • kes teeb otsuse;
  • milline tulemus peab tekkima;
  • kus tekivad vead ja erandid;
  • millal peab sekkuma inimene;
  • kuidas tulemust mõõdetakse.

Kõigepealt tuleb eemaldada ebavajalik töö.

Seejärel lihtsustada vajalikku.

Alles siis tasub automatiseerida korduv osa.

Vastasel juhul ehitab ettevõte oma tänase segaduse tarkvara sisse ja muudab selle muutmise hiljem kallimaks.

AI vajab usaldusväärseid andmeid, aga andmed vajavad selgust

Ettevõtted ütlevad sageli, et neil pole AI kasutamiseks piisavalt häid andmeid.

Probleem ei ole alati andmete koguses.

Probleem võib olla selles, et ettevõte pole kokku leppinud, mida andmed tähendavad.

Millal on kontakt kvalifitseeritud müügivõimalus?

Kes on aktiivne klient?

Millal loetakse projekt lõpetatuks?

Milline kulu kuulub konkreetse teenuse juurde?

Mida tähendab hea töötulemus?

Kui eri osakonnad kasutavad samade mõistete kohta erinevaid definitsioone, ei saa AI luua usaldusväärset tervikpilti.

Ta võib luua väga täpse välimusega vale vastuse.

Andmete korrastamine ei alga andmebaasist.

See algab otsusest:

  • millist infot ettevõte vajab;
  • mille jaoks seda kasutatakse;
  • milline süsteem on tõeallikas;
  • kes vastutab selle kvaliteedi eest;
  • millist otsust see info peab toetama.

AI ei paranda valesid prioriteete

Kui kõik tundub prioriteet, aitab AI kõike natuke kiiremini teha.

Ta ei otsusta, milline tegevus tuleb lõpetada.

Ettevõte võib AI abil korraga:

  • kasvatada müügimahtu;
  • avada uut turgu;
  • arendada uut toodet;
  • parandada vana toodet;
  • automatiseerida sisemisi protsesse;
  • toota rohkem turundust;
  • analüüsida rohkem andmeid.

Kõik liigub.

Inimeste tähelepanu hajub veel rohkem.

Tegevuste tootmise võimekus suurenes, kuid ettevõtte otsustusvõime jäi samaks.

Tulemuseks on suurem hulk pooleliolevat tööd.

Selge organisatsioon kasutab AI-d valitud prioriteedi võimendamiseks.

Ebaselge organisatsioon kasutab AI-d selleks, et vältida valimist.

AI ei lahenda vale inimese ja töö kombinatsiooni

Tehisintellekt võib aidata inimesel kirjutada, analüüsida, planeerida ja infot leida.

Ta ei muuda inimest automaatselt sobivaks tööle, mis on tema jaoks vale.

AI võib aidata müügiinimesel rohkem sõnumeid saata.

Ta ei anna talle võimet kliendi tegelikku probleemi mõista.

AI võib aidata juhil tagasisidet sõnastada.

Ta ei anna talle julgust ebamugavat otsust teha.

AI võib koostada töötajale tegevusplaani.

Ta ei anna talle vajalikku otsustusõigust.

Õiged inimesed õigetes rollides muutuvad AI-ajastul veel olulisemaks.

Ühe tugeva inimese mõju võib tehnoloogia abil kasvada väga suureks.

Sama kehtib vale inimese, vale vastutuse ja vale otsuse kohta.

AI võib olla kiire. Organisatsioon jääb aeglaseks.

Paljudes ettevõtetes ei ole pudelikael töö tegemises.

Pudelikael on otsustamises.

AI võib koostada kümne minutiga analüüsi, mille tegemiseks kulus varem nädal.

Kui see analüüs ootab järgmised kaks nädalat juhi laual, ei muutunud ettevõtte kiirus kuigi palju.

AI võib luua viiskümmend lahendusvarianti.

Kui keegi ei julge neist ühte valida, suurenes ainult otsustamise koormus.

AI võib arendada funktsiooni ühe päevaga.

Kui juhtkond pole otsustanud, kas klient seda vajab, muutus koodi tootmine kiiremaks, mitte ettevõtte õppimine.

Tegelik kiirus tekib siis, kui õige info jõuab õige inimese juurde ning tal on õigus selle põhjal otsustada.

See on organisatsiooni disaini, mitte AI probleem.

Mida saab konkurent kopeerida?

Konkurent saab kopeerida:

  • kasutatava AI-mudeli;
  • tööriista;
  • automatiseerimise;
  • tehnilise funktsiooni;
  • turundusformaadi;
  • isegi suure osa tootest.

Palju raskem on kopeerida organisatsiooni, kus:

  • strateegilised valikud on selged;
  • inimesed mõistavad kliendi tegelikku probleemi;
  • vastutus ja otsustusõigus asuvad koos;
  • protsessid toetavad väärtuse loomist;
  • andmetel on ühine tähendus;
  • probleemid liiguvad kiiresti õigesse kohta;
  • õiged inimesed teevad õiget tööd;
  • juhtkond suudab ebavajalikust loobuda;
  • saadud teadmine muudab kiiresti järgmist otsust.

Selline ettevõte saab iga uue tehnoloogia kiiresti enda kasuks tööle panna.

Ebaselge ettevõte peab kõigepealt hakkama vaidlema, kellele uus tööriist kuulub, milliseid andmeid kasutada ja millist probleemi sellega lahendada.

Selgus on AI võimendustegur

AI väärtus ei ole igas ettevõttes sama.

Selle väärtus sõltub sellest, kui selge on süsteem, millesse ta lisatakse.

Kui ettevõttel on:

  • õige klient;
  • selge väärtuspakkumine;
  • toimiv protsess;
  • usaldusväärsed andmed;
  • konkreetne vastutaja;
  • mõõdetav tulemus,

võib AI anda väga suure võimenduse.

Kui need puuduvad, võib AI tekitada rohkem kulu, riski ja koordineerimist kui väärtust.

Seetõttu ei peaks juhtkonna esimene küsimus olema:

„Kus me saaksime AI-d kasutada?”

Kõigepealt tuleb küsida:

„Millist tulemust tahame parandada ja mis seda praegu tegelikult piirab?”

Kuidas luua enne AI-d vajalik selgus?

1. Vali üks oluline tulemus

Mitte „kasutada rohkem AI-d”, vaid konkreetne äriline muutus.

2. Leia tegelik pudelikael

Kas tulemust piirab nõudlus, müük, teostus, andmed, otsustamine, kompetents või protsess?

3. Tee töö nähtavaks

Kuidas liigub kliendi vajadus ettevõtte tegevuste kaudu tulemuseks ja rahaks?

4. Eemalda ebavajalik töö

Ära automatiseeri tegevust, mille võiks täielikult lõpetada.

5. Määra vastutaja

Üks inimene peab vastutama terviktulemuse eest ka pärast automatiseerimist.

6. Anna talle otsustusõigus

Vastutus ilma otsustusõiguseta ei loo tulemust.

7. Korrasta vajalikud andmed

Määra tähendus, tõeallikas ja kvaliteedi omanik.

8. Automatiseeri stabiilne osa

Ära ürita esimeses versioonis masinale üle anda kõiki erandeid ja keerulisi otsuseid.

9. Mõõda päris mõju

Kas vähenes kulu, ooteaeg, vigade arv või käsitöö? Kas klient sai parema tulemuse?

Olen tehnoloogiat näinud piisavalt kaua, et mitte ajada tööriista segamini äriga

Olen IT-ga tegelenud alates 1980ndate lõpust.

Selle aja jooksul on tulnud tehnoloogiaid, mis pidid kõike muutma.

Paljud neist muutsidki.

Aga ükski tehnoloogia ei kaotanud vajadust mõista klienti, teha strateegilisi valikuid, jagada vastutust ja ehitada toimivat organisatsiooni.

AI ei ole selles mõttes erand.

Ta on erakordselt võimas tööriist.

Just sellepärast on ohtlik kasutada teda ettevõttes, mis ei tea täpselt, mida ta teeb.

Võimas tööriist ei paranda valet suunda.

Ta suurendab selle mõju.

Organisatsiooni selgus on püsivam eelis kui ükski tööriist

AI-mudelid muutuvad.

Tööriistad vahetuvad.

Täna kallis võimekus muutub homme odavaks standardfunktsiooniks.

Selge organisatsioon ei sõltu ühest tööriistast.

Ta oskab hinnata, milline tehnoloogia aitab tema väärtusloogikat ja milline lisab lihtsalt uue kihi.

Ta suudab võtta kasutusele uue lahenduse, sest teab:

  • mida muuta;
  • mida mitte muuta;
  • kes vastutab;
  • millist tulemust oodata;
  • millise riski korral peatuda.

Suurim konkurentsieelis ei ole AI.

AI saab konkurentsieelist võimendada, kuid ei saa seda tühjale kohale luua.

Suurim eelis on ettevõte, kus inimesed teavad, millist väärtust nad loovad, millised otsused neile kuuluvad ja millist tööd ei ole vaja üldse teha.

Selline ettevõte kasutab AI-d enda tugevuse suurendamiseks.

Ebaselge ettevõte kasutab seda enda segaduse skaleerimiseks.

Mikk OrglaanChalleng.ist