Skinnovation: kui oled seekord laval startupina, mitte investorina

Skinnovation.at on Austria startup-konverents, mis toimub igal aastal Innsbruckis. Selle aasta märtsis toimus järjekordne Skinnovation ja ma ei mäletagi enam täpselt, mitmes kord see minu jaoks oli.

Aga sinna läheme ikka samal põhjusel: saada uusi mõtteid, uusi kontakte ja hoida oma Nordic-mõtteviisi adekvaatsemana.

Sest Kesk-Euroopas liiguvad teistsugused mõtted. Teistsugused tuuled. Teistsugused küsimused. Ja vahel on väga kasulik oma tavapärasest regioonist välja astuda, et aru saada, kas see, mida ise oluliseks peame, peab ka mujal vett.

Seekord ei pidanud pettuma. Saime huvitavaid kontakte, häid vestlusi ja loomulikult ka natuke rohkem lumelauaga sõita, sest ilm oli ilus. Ja kui Innsbruckis on ilus ilm, siis oleks patt ainult sees konverentsiruumis passida.

Seekord startupina, mitte investorina

Minu jaoks oli seekord Skinnovationil üks oluline erinevus: olin kohal startupina, mitte investorina.

Ja peab ausalt ütlema — startupi elu on nii mõneski aspektis oluliselt keerulisem.

Investorina vaatad kõrvalt. Küsid küsimusi. Hindad tiimi, turgu, toodet, riski ja võimalust. Sul on distants.

Startupina oled ise laval. Sina pead ennast selgelt väljendama. Sina pead mahtuma formaati. Sina pead panema teised aru saama, miks see, mida sa teed, on oluline.

See on täiesti teine roll.

Pitch olümpiamäe rongis

Üks Skinnovationi eripärasid oli seekordne pitchiformaat: startupid said esineda olümpiamäe rongis, mis liikus üles ja alla. Igal startupil oli oma kaheminutiline kuulsusehetk.

Kaks minutit.

See kõlab lihtsana, kuni sa pead selle päriselt ära tegema.

Kaheminutilise pitchi ettevalmistamine õpetas mulle väga palju. Mitte ainult Sparkly kohta, vaid ka minu enda kohta inimesena.

Ma sain väga selgelt aru, et ma ei ole loomulikult suurepärane rääkija sellises formaadis, kus väga lühikese aja jooksul tuleb ilma slaidideta kõik täpselt ära öelda. Nii, et midagi olulist meelest ei läheks. Nii, et mahuks täpselt ajaraami. Nii, et kuulaja saaks aru.

See oli pingeline.

Ja väga kasulik.

Mida ma enda kohta õppisin

Kõige suurem õppetund ei olnud isegi pitchitehniline.

Kõige suurem õppetund oli seotud sellega, kuidas mina lugusid tajun.

Ma sain aru, et mina ei otsi loost esimesena emotsiooni. Mina otsin struktuuri. Fakte. Argumente. Loogikat. Suurt pilti. Seda, kuidas detailid suure tervikuga kokku lähevad.

Ma küsin peas kiiresti: Kas see on selge? Kas see on loogiline? Kas see sobib minu maailmapildiga? Kas sellest on mulle kasu? Kas mina saan kuidagi neile abiks olla?

Aga kui keegi räägib väga emotsionaalset lugu, mille eesmärk on pisar silma tõmmata, siis minu tundlikkus sellele on madal. Ma saan aru, mida tehakse. Aga see ei haagi minuga samal viisil nagu hästi ehitatud struktuur, tugev argument ja selge mõte.

See oli Skinnovationi kõige suurem isiklik õppetund.

Ja loomulikult viisime selle teadmise tagasi ka Sparkly tarkvarasse. Sest täpselt sellised erinevused inimeste tajus, väljendusviisis ja otsustamises mõjutavad seda, kuidas inimesed töötavad, juhivad, pitchivad, müüvad ja koostööd teevad.

Sparkly vaates oli see väga väärtuslik kogemus

Sparkly HR tegelebki sellega, et aidata paremini mõista inimest rolli, tiimi ja ettevõtte kontekstis.

Mitte ainult seda, kas inimene on “hea” või “halb”. Vaid seda, millises olukorras tema tugevused töötavad ja millises olukorras tekib pinge.

Minu enda näide oli lihtne: kui ülesanne nõuab ülilühikest, emotsionaalselt haaravat, peast esitatud pitchi, siis see ei ole minu kõige loomulikum formaat. Kui ülesanne nõuab süsteemi, mustrite, riskide, struktuuri ja suure pildi nägemist, siis seal olen ma palju tugevam.

See ei ole vabandus. See on teadmine.

Ja kui teadmine on olemas, saab seda juhtida.

Natuke lund, natuke päikest ja natuke seiklust

Seekord otsustasin jääda üheks päevaks kauemaks. Koos pojaga läksime lauatama. Ilm oli ilus ja sõitsime terve päeva.

Muidugi ei saanud reis lõppeda ilma väikese seikluseta.

Tagasilend pidi minema läbi Londoni. Aga London ei ole teatavasti Euroopa Liit. Sinna minemiseks on vaja passi. Lisaks on nüüd vaja ka eraldi elektroonilist sisenemisregistreeringut, mida mul tehtud ei olnud.

Nii et tagasitee kujunes plaanitust teistsuguseks: rongiga Viini, sealt lennukiga läbi Varssavi tagasi Tallinnasse.

Aga seiklused teevad elu ilusaks.

Miks Skinnovationile minna

Skinnovation ei ole lihtsalt konverents. See on hea segu startupidest, investoritest, mägedest, spordist, juhuslikest vestlustest ja ootamatutest mõtetest.

Minu jaoks oli seekord kõige väärtuslikum just rollivahetus.

Olla mitte investor, vaid startup. Mitte küsija, vaid vastaja. Mitte hindaja, vaid see, keda hinnatakse.

See annab teise perspektiivi.

Ja see perspektiiv oli vajalik. Nii mulle endale kui ka Sparkly arengule.