2024 aasta on olnud murranguline, sest isegi meediasse on jõudnud nimekate ettevõtete sulgemised, küll olles tipus, küll põhjas. Probleemid on siiski sarnased – puudub visioon.
Need rohkem ja vähem nimekad pika-aegse kogemusega ettevõtjad erinevatest ärivaldkondadest on mõistnud, et pingutus ja tasu ei käi kokku või et lihtsalt see siputamine ei kõneta enam. Saabunud on küllastus ja väsimus. Visioon on ähmastunud või kadunud sootuks.
See pahandab! Lugupidavalt, sest olen selle valu läbi teinud. Aga siiski.
Sulgemise otsus on vastutustundetu, sest tegelikult on lahendus enamasti käega katsutav.
Miks ei ole exiti tegemine moes?
Miks on exit justkui läbikukkumine?
Miks ei ole see hügieeni faktor veel Eestis ärikultuuri osaks saanud?
Miks on Eestis klientide puudumine maailma lõpp? EI ole ju!
* Ettevõtte sulgemine ei ole parim lahendus peale 10…20 aastat tööd, no tõesti ei ole.
* …jättes tööta kõrge kvalifikatsiooniga kokkutöötanud inimesed, terved tiimid…
* …jättes kliendid ripakile ja jälle uut lahendust otsima läbi kallite katsetuste, isegi võibolla mitte haakuvate väärtustega teenusepakkujatega.
* Omaniku visiooni puudus ei tähenda ettevõtte surma. See tähendab, et on vaja otsida keegi, kes aitab leida lahenduse, kui ise ei oska või ei suuda.
* Kindlasti on ajaga loodud vara ja väärtust, mis on just see puuduv tükike kellegi suuremast puzzlest.
* Exit on ettevõtluses normaalne samm. See on äriline hügieen, mitte läbikukkumine. Huvid muutuvad ja see ongi täiesti OK.
* Teatepulk tuleb edasi anda neile, kes seda tahavad vastu võtta. Pea-aegu alati on keegi kuskil.
* Exiti strateegia väljatöötamine on lihtsalt töö. Seda ei pea omanikud ise tegema. Selleks on olemas inimesed ja firmad, nagu Challeng.ist.
* Saab ju abi küsida nii strateegia kui ka kogu protsessi läbiviimise osalt. Küsitagu siis!
Saab paremini, saab palju paremini!
ÄRA OLE JÄRGMINE sulgeja,
ole parem, ole targem!
No, aga mis on siis lahendus?
Alusta strateegia töötoast
On selge, et keegi meist ei tea kõike, kõikidest valdkondadest, kogu aeg. Alati on keegi, kes teab rohkem, on teinud rohkem, on kogenud rohkem, seejuures ebaõnnestumisi ja seeläbi teab, mis töötab, mis mitte. See on tavaline õppimine, lihtsalt teadmised, kogemused, oskused.
Kui sul on probleem, mida sa ei oska ise lahendada, siis on mõistlik küsida selleks abi neilt, kellele see töö on igapäevane ja meeldiv. Delegeeri! Ettevõtjana oleme harjunud nii oma ettevõtteid kasvatama. Sama printsiipi saab kasutada ka ettevõttest väljumisel.
Challeng.ist on kokku pannud väljumisstrateegia töötoa formaadi, mille abil saab kiiresti selgeks, millised need realistlikud valikud just antud juhul on ning mida need omanikele tähendavad. Ega omanikud/asutajad pole rumalad, aga aeg on selline, et energiat ilmselt ei ole, valikuid ei tundu adekvaatsetena, kõik detailid on liiga lähedal. Ent välised silmapaarid pisut kaugemalt ja vähem seotuna saavad anda perspektiive ning selgitada valikutega kaasnevaid võimalusi ning riske ja ohtusid.
Rohkem valikuid loob selguse
Enamik Challeng.ist kliente on kogenud ettevõtjad, kellel on veel piiratud teadmised just exiti tegemisest. Vaja on olnud vaid välist kaasamõtlejat, et läbi arutada, milline võiks olla see õige lähenemine just antud kontekstis. Enamik Challeng.ist kliente saanud oma exiti vormistamisega ise hakkama. Mõnel juhul on selleks olnud vaja vaid 2h nõustamist. Mõni exit on saanud sellise hoo, et tekkis hoopis kasvustrateegia ja tegemist on täna eduka rahvusvahelise organisatsiooniga. Mõnikord on aga olnud vaja just protsessi tutvustamist.
Challeng.ist pakub lahendust 2 sammulisena:
- Samm 1. Aidata asutajatel/omanikel väljamõelda, millised exiti strateegiad on üldse võimalikud tulenevalt seatud exiti kriteeriumitest ja väärtustest.
- Samm 2. Aidata asutajatel/omanikel exiti protsess läbi viia välise partnerina.
Kuidas edasi?
Omanikud südametunnistusest ei pääse
Strateegiline exit võib olla ka väljapääs liiga kaua kestnud ebameeldivast olukorrast, milles asutajad enam olla ei taha. Iga sunnitud lahkumine on emotsionaalselt raske ning kaasnevate emotsioonidega toimetulekuks on esmakordsel exiti planeerijal pigem tuge vaja. Kes vastutab mille eest? Kes vastutab kelle ees? Me inimesed – me ei mõtle välja seda, mida me ei tea.
Näiteks: minu esimese ettevõtte viimane exit võttis aega 2 aastat, et emotsionaalselt lasta lahti millestki, mida olin 20 aastat ehitanud. Jah, ma tegin sealt mitu exitit ja ehitasin tiimi 4 korda üles.
Aja jooksul tekkisid kriteeriumid ja printsiibid, prioriteedid, uskumused – mis on mulle olulised.
Arutasime 2008 aastal ärid kaotanud sõpradega ja ettevõtjatega, mis on asutajate jaoks olulised ja märgilise tähendusega seisukohad ning otsused? Kuidas lahendada küsimusi töötajatega ning klientidega? Kuidas neelata alla tunne, et tegemist on läbikukkumisega, ja kas see ikka on läbikukkumine? Tõde on meis enestes peidus, aga on vaja kedagi, kes selle “haige varba” peale nö “kogemata” astuks, et tekiks selgus ja taipamine. Ja lõppeks, iga lõpp on alati millegi uue algus!
Autor: Mikk Orglaan
Pilt: Freepik.com
